keskaeg
KESKAEG (keskaeg vikis)
1. PERIOOD 450-1150 üleminekuaeg (700 aastat), mida iseloomustab hellenismi järelmõju, hellenistlike ideede areng Idamaades, hõlmates ka islami kultuuri
2. PERIOOD 12. sajandist - 15.-16. sajandini Lääne-Euroopa kultuuri iseseisvumise aeg
Alates 4. sajandist algas Rooma impeeriumi (vikis) lagunemine.
Iseloomulikke jooni
Seos kirikuga
Inimese ühiskonnastumise tingimuseks oli kuulumine kristlaste hulka. Ristimisega elas inimene läbi uuestisünni ja sai looduslikust olendist ühiskonna liikmeks. Avalikku arvamusavaldust, mis oli vastuolus usuga, loeti hereesiaks (vikis).
Keskajal kujuneb välja isiksuse (vikis) mõiste
Antiikajal oli isiksus VABA kodanik (ori ei olnud isiksus). Rooma õiguse järgi oli kodanik religioosne ja juriidiline isik, kellel on esivanemad, nimi ja omand. isiksuse määratlus, mille andis 6. saj alguses Boethius (vikis), jäi jõusse kogu keskaja vältel.
Kristlus kuulutab iga inimese jumalast põlvnevaks (vastuolulisus)
POOLELI
Perioodid
VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. )
KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp)
HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus)
Keskaja kunst
1. varakristlik kunst
2. Bütsantsi kunst
3. Romaani kunst
4. Gooti kunst
BÜTSANTSI KULTUUR
Bütsantsi riik vikis kestis 4. sajandist - 1453 aastani, mil türklased selle vallutasid. Kuni 12. sajandini oli Bütsants Euroopa haritum ja kultuursem riik. Koos ristiusuga levis Balkani poolsaarele kirjaoskus ja vaimulik haridus. 1000-aastase ajaloo jooksul oli mitmeid tõuse ja langusi.
Kogu kultuurisüsteem oli rajatud linnadesse. Tsirkused, hipodroomid, basiilikad olid mõeldud meelelahutuseks (jõukus ja uhkeldamine). Tuhandetes kristlikes kirikutes (13. sajandil rajati umbes 14 000 kirikut) elati askeetlikult ja lihtsalt.
Antiigikultus levis kirjanduses, hariduskorralduses (kreeka keel) ja teaduses, kuigi kirikutegelased mõistsid antiigi hukka. Bütsants säilitas Euroopale antiikkultuuri pärandi.
Kiriku algatusel avati 425. aastal Konstantinoopolis kristlik kõrgkool, kus toimus juristide ettevalmistamine. Pärast Justinianuse koodeksite koostamist õpetati seadusi nende järgi. Kõrgema hariduse andmine katkes 9. sajandini kui keisrikoja juures avati kool kohtunike, maksunõudjate ja kõrgvaimulike ettevalmistamiseks.
9. sajandil hakkasid Bütsantsi matemaatikud kasutama india numbreid, mis jõudsid nendeni araablaste vahendusel.
11. sajandil hakkas mahajäämus Lääne-Euroopast. Selle põhjusteks on nii suurusehullustus kui ka ristisõjad ja barbarid.
553- Justianus alustab Lääne-Rooma impeeriumi tagasivallutamist
555- Bütsants vallutab lõplikult Itaalia ja Lõuna-Ibeeria
633- Algavad araablaste rünnakud Bütsantsile (Bütsants kaotab araablastele Süüria, Palestiina, Egiptuse ja Põhja-Aafrika)
843- Õigeusu võidukäik, usukujundeid hakatakse ametlikult edendama
864- Algab Kyrillose ja Methodiose missioon õigeusu levitamiseks Ida-Euroopas
1045 - avati Konstantinoopoli ülikool
1054- Rooma (katoliku) ja õigeusu kiriku lõplik lõhenemine
1453- türklased vallutavad Konstantinoopoli
Bütsantsi kunst
6.-9. sajandini täiustati peamiselt rooma kunstisuundi, mistõttu seda perioodi on mõnikord arvatud hilisantiigi hulka. Keiser Justianus I ajal ehitati (532-537) kuulsaim Bütsantsi ehitusmälestis Hagia Sophia kirik. Itaalias Ravennas ehitati San Vitale kirik kaheksanurkne. Tähelepanuväärsed on selle ebamaised mosaiigid. Harrastati ka maalikunsti (seinamaalid, miniatuurid, ikoonid)
8. ja 9. sajandil raevutses pildieitajate liikumine (püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid).
9. sajandist algab uus õitseaeg nn. Makedoonia renessanss. Ristkuppelkiriku (tsentraalehitis) põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega Kreeka risti. Kirikutes pöörati peatähelepanu interjöörile (mosaiikpildid, ikoonid)
Bütsantsi kunst elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt kirikute ja ikoonide tüübid.
Bütsantsi kirjandus
Ajalooline proosa (Prokopios) - Riigi palgal olevad ajaloolased pidid ülistama keisrit ja valitsevat korda ning nende kirjutisi kontrolliti.
Õpetlaste kirjandus - 9. ja 10. sajandil koostati käsiraamatuid ajaloost, kirjandusest, meditsiinist, veterinaariast, põllumajandusest ja sõjandusest. Nendes jutustati ümber antiikautorite seisukohti, mida täiendati omapoolsete keeruliselt sõnastatud kommentaaridega.
Rahvakirjandus - ajaloo kroonikad, mida mungad kirjutasid lihtsas kirjakeeles (mungaproosa)